UMKHANDLU WEMAGAMA ETINDZAWO WASENINGIZIMU AFRIKA
Nine bekunene, ngabe niya kuphi ?
Cha, mani kancane ..tsine siya ePolokwane!
Hhayi! Mani..Lohulumende uloku achubeka antjintjana nemagama etindzawo ngaphandle kwetizatfu. Eshi! Ngicishe ngandlulwa yilifti ngenca yako konkhe loku! Angikutsandzi mine!
Lelive lidzinga imali yekwakha tindlu nekulwisa ingculaza kodwa esikhundleni saloko sicosha bavakashi kulelive ..ngisho natsi asati lapho siya khona!
Bobani labantfu labantjintja emagama elive letfu?
Hhayi mani ndvodza..Lokuntjintjwa kwemagama akufani nekutfola ilifti endzaweni letsite. Kuyindlela yekutsengisa live letfu, umlandvo wetfu nemafa etfu.
Singalitsengisa njani live letfu emphakatsini wemave ngemave sisebentisa emagama lesiwatsatse kulamanye emave?
Sidzinga kuvusa kulangatelelwa lokusha eveni letfu.. sibonise imvelaphi yetfu yangemphela. Sidzinga kutjela umphakatsi wemave ngemave kutsi kahle kahle singubobani tsine!
Hheyi, Sekwanele!
Lokubekwa kwemagama etindzawo kuyindzaba lecedzana emandla kakhulu..akunjalo?
Buka lapha, fundza lelibhukwana, uma sewente loko, singacala kukhuluma ngalesihloko. Sineluhambo loludze lesibhekene nalo! Ngaloko kunesikhatsi lesenele kulifundza lonkhe.
NGABE YINI EMAGAMA ETINDZAWO?
Emagama etindzawo letisemhlabeni letiyimvelo, nobe letentiwe, nobe lamukelwe bantfu, futsi tingahlala bantfu nobe tingahlali bantfu.
YINI UMKHANDLU WEMAGAMA ETINDZAWO WASENINGIZIMU AFRIKA (I-SAGNC)?
I-SAGNC yasungulwa ngemTsetfo weMkhandlu wemaGama etiNdzawo waseNingizimu Afrika (nombolo 111 wanga-1998) njengemtimba lonalomtfalo wekubeka emagama etindzawo eNingizimu Afrika. Uhlanganiswe yiNdvuna yeTebuciko nemaSiko.
I-SAGNC ifaka bocwepheshe bemagama etindzawo, betilwimi letisemtsetfweni kanye nebemlandvo wemasiko, kanye namunye umuntfu lomele sifundza ngasinye kanye nalabamele lihhovisi lemCondzisi lomKhulu lekuKlaya nemaBalave, betemaPosi eNingizimu Afrika, kanye neliBhodi letiLwimi Tonkhe taseNingizimu Afrika kanye naletinye tikhungo letihlobene naloko.
Lihhovisi lebubhalane le-SAGNC lisebenta ngemaKomiti emaGama etiNdzawo etiFundza kantsi esigabe sabohulumende basemakhaya lisebenta ngemakomiti asemaKhaya newetigodzi.
Kumele ube sesimeni sekufinyelela kuletakhiwo endzaweni yakho.
NGUWAPHI EMAGAMA ETINDZAWO LANGAPHASI KWE-SAGNC?
Kukwenta kube lula, ngemagama etindzawo ato tonkhe tintfo kulelive.
KODVWA NGUWAPHI EMAGAMA ETINDZAWO LANGEKHO NGAPHASI KWE-SAGNC?
Emagama langekho ngaphasi kwe-SAGNC ngekwemtsetfo.
Sibonelo, ligama lelive, emagama etifundza nemagama etindzawo tasemakhaya, kanye naletintfo letiwela ngaphasi kwelulawulo lwetiphatsimandla tabohulumende basemakhaya njengetitalada, tindlu tabomasipala, tikwayela, tindzawo tekuphumula, ematfuna.
Kanye netakhiwo letinebanikati bangasese kanye namapulazi.
Kanye nemagama etindzawo letisetjentiselwa kubhaliswa kwebuniyo bemhlaba, latiwa njengemagama eBuniyo.
Kodvwa emagama lasemtsetfweni kufanele ahambelane netinchubomgomo te-SAGNC tekwetsa emagama.
KUNGANI KUFANELE EMAGAMA ETINDZAWO ABEKWE?
Bantfu bavame kuniketa ligama linye etindzaweni letahlukene, nobe emagama angabiteka ngalokufanako, nobe sipelingi sendzawo yinye singacishe sifanane naleso salenye indzawo.
Futsi nakanjani, eveni lelibulwiminyenti njengeNingizimu Afrika tindzawo tivame kuba nemagama langetulu kulinye.
Letimo tiholela ekungavisisaneni nasekudidekeni. Kute kuvinjelwe loku, emhlabeni jikelele emagama etindzawo ayabekwa tiphatsimandla.
Kubalulekile kubeka emagama ngenjongo yekucinisekisa umlandvo walelive kanye nemvelaphi yesive, nangenjongo yekuhwebelana netetimali, tetitfutsi, tekuchumana, kuhlela kwetigodzi nekwetemvelo, imisebenti yemphakatsi, tesayensi netheknoloji, lukhetfo netekubala sive, tekuvakasha, tekulawula tinhlekelele kanye nemisebenti yekuphenya kanye neyekuhlenga.
NGALOKO KWENTIWA NJANI KUKUBEKWA KWEMAGAMA?
I-SAGNC itfola ticelo letifakiwe letifuna kwamukelwe emagama etindzawo langaphasi kwayo bese acinisekisa kutsi kubonisana lokufanele kuyenteka nekutsi leligama lihlangabetana netimfuneko temkhandlu kuto tonkhe tindzawo.
I-SAGNC itsatsa lesincumo sekugcina ngendlela nobe tindlela temagama bese iwadlulisela kuNdvuna.
Uma ligama selimukelwe yiNdvuna, lelo gama ngaleyo ndlela lisuke selibekiwe.
Libese likhishwe kuGazethi yaHulumende kutsi lentiwe libe semtsetfweni nekusatjalaliswa.
ITSATSA SIKHATSI LESIKANGANANI LENCHUBO KUSUKA EKUFAKENI SICELO KUYA EKUMUKELWENI?
Kulungile ke, umkhandlu uhlangana emahlandla lamane ngemnyaka. Njengobe kubambeleleka kuvame kubangwa mininingwane lengakapheleli nobe lekungasiyo kulamafomu ekufaka ticelo, bafaki ticelo kufanele bati kutsi kubekwa kweligama kungaba yinchubo lendze.
Kuvunyelwa lokutsite kumele kwentiwe kulenchubo yekuhlela kwesikhatsi sekulindza lokungenani tinyanga letintsatfu nekunakekela kumele kwentiwe uma kugcwaliswa lifomu lekufaka sicelo kahle kuvimbela nobe ngabe ngukuphi kubambeleleka.
Ngaphambi kwekutsi ugcwalise lelifomu lekufaka sicelo kumele ulibukisise futsi ungawatsintsi ?
Emagama lasevele emukelwe kuletinye tindzawo eNingizimu Afrika;
Emagama etindzawo akulamanye mave, nemagama alamanye mave;
Emagama latfuka nkhulunkhulu, langakahlonipheki, latfukako, layinhlamba, ladzelelako nobe laphocako;
Emagama labandlululako nobe lanyembenyako ngebuhlanga, lizinga nobe inkholo, bulili, licembu lepolitiki nobe letinye tintfo temphakatsi;
Emagama lafaka emagama ebantfu kuphela, ngaphandle kwentfo lefaka buhlobo, njengepaki;
Emagama langatsatfwa njengetikhangisi kuleminye imikhicito letsengiswako, imisebenti nobe inkhapani;
Emagama ebantfu labaphilako ngalokwetayelekile kumele agwenywe.
Takhiwo tetindzawo letibitwa ngebantfu kumele tihambelane nemumo waloyo muntfu. Sibonelo, kubita intfo lefihlakele ngemuntfu lobalulekile esiveni.
Futsi, nakanjani, imvumo lebhaliwe kumele, lapho kukhonakala khona, itfolwe kuloyo muntfu nobe umndeni waloyo muntfu nobe tindla lifa, ngaphambi kwekutsi lelo gama lemuntfu lisetjentiswe.
Kulungile, kulapho ngehla khona, iPolokwane seyisedvute ngemakhilomitha langu-15 uma uchubeka.
Nihambe kahle futsi nisale kamnandzi!
Hheyi ..Ngiyabonga loluhambo.
Yebo ! Ngiyabonga ?Uhambe kahle.
